Tere armsad lugejad,
Üle pika aja kirjutan jälle, nii et
WARNING : WALL OF TEXT COMING!
P - E: Pühapäeva õhtul viidi meid õega Kalevisse, sest isa läks Saksamaale. Natuke õppisin, tegin enda aseme ära ja tuttu. Esmaspäeval sain mingi kella 07:30 magada, sain linnarõõme nautida. Ühiskonnas oli töö, ajaloos õpetaja andis mulle lisamaterjali, pean selle järgmise nädala esmaspäevaks ära tegema. Arvutis oli suprise-KT, Google SU 7 peale. Füüsikas oli ka midagi, saksas ka. Matemaatikas tegime ka midagi. Peale kooli mina ja Siim ja Henn läksime Kalevi 13 mingile motivatsiooniüritusele. Tarka juttu räägiti, midagi peab meelde jätma. Siis käisin Maximas, õppisin Kalevis veits ja da ... da...daaa...dam..
CODE GEASS:
Hea hea, saab mõelda kaasa :) .
T: Esimene tund algas koolis meie kullakalli praktikandi Marisega. Tema = hüperaktiivne , klass = magab. Eesti keeles oli ka midagi, keemias uurisime kive, ma sain ühe kiva õigesti ära arvatud . Kunstis hinded korras, joonistasin X Y Z ruumiliselt. Need head tähed, omavahel sümmeetrias. Geograafias olid üliõpilased Tšehhist, mehel tuli eesti keel natukene halvemini välja kui sellel naisel, kuid käänamine ja muu oli super. Matemaatikas jälle tööleht, aeg on õppima hakata. Bioloogias oli töö, ma panin suvalt sugöödi mõiste õieti . Muusika oli veidike dramaatiline. 1) ei kuulatud korralikult, saan õpetajast aru et segatakse
2) sellele järgneb küsimine ühelt klassiõelt, kas ta sai segamata muusikat kuulata. Ta vastas ei
3) tagareast mõnitas x klassiõde eelmist klassiõde.
Kas tõsiselt 9. klass on veel nii alaarenenuid täis. Füüsiline areng ok aga vaimne? Ime, et kooligi said osad sisse, nii masendav lihtsalt. Kas peab valetama, et olla lahe ka "lahedate" seltsis? See haigelt rõve hall mass ajab mind nii kettasse, kahju et päris elus pole Death Note, nii mõnegi nime kirjutaks sisse.
Muusikaõpetaja esitas vägagi filosoofilise küsimuse, kas õpetaja amet on kõige viimane amet, mida te õpiksite?
Minu arust ei, aga sellise räige seltskonnaga on asi mõttetu. Pole selliseid rahulikke õpilasi, alati peab keegi "tähelepanu püüdma" oma lollustega.
Peale kooli sõin Kalevis vaatasin Code Geass'i ja pelasin L4D2'te. Mingi aeg tuli Siim külla, sain netis korra läbi käidud. Siis Zeppelini, sest mul jäi saalihokipall maha ning arvasin, et teistel pole. Ostsin 2 palli 4,95€ eest. Pallid on head ning tugevad, kuid hind jätab soovida.
Täna oli siis terve tiim kohal. 1h suht kõik lollitasid. Siis mõned üritasid ära minna. Küsisin kuhu lähete, aga suutsin veenda inimesi veel 2 mänguks. Minu jaoks lõppes trenn kell 20:45, kasutasin esmakordselt kooli dušširuumi. Maximast läbi, ostsin süüa. Peale seda L4D2, õppisin veidike ning vaatasin taaskord Code Geassi.
K: Inglise keel oli sama igav kui eilne. Ühiskonnas tegime tööd põhiseadusega, tänud Henn et sa pead minust ees olema. Keemias oli töö, jäin rahule. Eesti keeles loeti mingit teksti, mina mõtlesin niisama elust ja olust. Saksa keel oli rahulik, ma vastasin miljonimängu küsimuse õigesti. See oli väärt 64 000 €, keegi võiks sellise summa anda. Kehalises avastasin et mul jäid välisjalatsid koju.
Kehalises juhtus selline naljakas asi, et klassivend üks triblas, kuid klassivend kaks jäi ette. Klassivend üks kukkus, lõi küünarnuki ära.
Tulemus : klassivend kaks sai peksa.
PÄRIS ÄGE! Jõud>Mõistus ning intelligents. Sotsiaalsed väärtused.
Peab hakkama hikikomoriks*, et teistele "lahedatele" mitte halba teha.
Matemaatika oli masendavalt igav. Peale kooli Maxima, sõin jäätist ning Code Geassi vaatasin. Trenni läksin ka üle pika aja. Ei oska ma enam sulgpalli üldse. Nüüd, üle pika aja, olen maal & kodus.
Vaikus ning meelerahu, seda kõike on vaja mulle.
hikikomori* = henomenon of reclusive people who have chosen to withdraw from social life, often seeking extreme degrees of isolation and confinement because of various personal and social factors in their lives.

No comments:
Post a Comment